let the good times roll

Juuni lõpp. Orks ja muud sotsiaalvõrgustikud täituvad reisi-, lõpu- ja jaanipäeva piltidega, inimesed on ilusad ja rõõmsad, ööd on valged ja vist natuke on let the good times roll. Mul on vähemalt mingi väga suvebiit peale tulnud. Teisisõnu vist lihtsalt lebo ja/või laiskus. Eriti pärast seda Prantsuse reisi, ei olegi veel viitsinud sellest kirjutada.

Olin juuni alguses nädala St Etiennes noorteprojektil. Kusjuures Helsingist Pariisi lendasin täpselt samal ajal, kui see Brasiiliast Pariisi lennanud Air France'i lennuk Atlandi kohal alla kukkus. Rets noh. Ma sain sellest alles nädal aega hiljem teada, sest Prantsusmaal olles väga uudiseid ei jälginud. Veits kõhe tunne käis läbi küll. Seda enam, et ma pole suur lendamise sõber.

Mul nagu igaks juhuks väga suuri ootusi ei olnud. Kuna 2006. aasta unustamatust Saksa suveprojektist oli latt üsna kõrgele seatud, siis jõudes hilja õhtul kottpimedas (sest neil ei ole valgeid öid nagu meil) kuhugi tööstuslinna mingi suvaka kooli ühikasse, siis oli first impression selline, et.. ok, ilmselt läheb paremaks. Läkski ja kuidas veel. Esiteks oli muidugi vaja harjuda prantslastele omase eluviisi ja käitumisega. Meil näiteks polnud ajakavas ühtegi kellaaega. Keegi reaalselt ei teadnud, millal mingi asi toimub ja isegi kui mingi kellaaeg hõigati välja, võis sinna vabalt vähemalt pool tundi otsa panna. Samas oli vabakava ka mõnus. Oli aega passida, lõputult piljardit, pinksi, lauajalkat, jalkat, kossu ja tennist mängida, linna peal kolada, mägedesse minna jne jne. Eesti tiimiga saime alles tee peal tuttavaks ja seltskond osutus väga mõnusaks. Märkimist väärib fakt, et meie tiimi keskmine pikkus oli 181 cm ja 6-st 5 olid tüdrukud :) Teised mõtlesid, et meil ongi niii pikad inimesed Eestis. Peale eestlaste ja prantslaste olid projektil veel poolakad, rumeenlased, tšehhid ja kreeklased.

Erialaseid teadmisi eriti juurde ei saanud, aga see ilmselt polnud ka eesmärk. Mõned diskussioonid, üks loeng, filmiõhtu jms, aga põhirõhk läks ikkagi sotsialiseerumisele. Eesti tiimil oli selles vist isegi kandev roll, sest meil alguses mingeid klassikalisi tutvumismänge ei olnud ja siis meil paar aktivisti korraldasid ise, rääkimata tunaki tantsust linna keskväljakul, millest sai projekti hitt. Õhtuti olid peod või lihtsalt koosviibimised. Kohe teisel õhtul oli international night, kus tegime rahvussööke ning saime teiste tiimidega lähemalt tuttavaks. Pakkusime kiluvõileibu, õunakooki, kama, maiustusi, kalja ja muidugi vanakat. Õppisime ära teiste riikide toostid ning kui teised avastasid, et eestlaste "terviseks" kõlab indeed nagu "dirtysex", siis sai sellest põhimõtteliselt kogu projekti märksõna. Kolmandal õhtul istusime linnas ühes armsas kohvikus. Neljapäeva õhtul oli projekti põhiõhtu - Big Party. Teemaks oli veepidu, st peoruumi sisenedes sai paraja dushi kaela ning saalis olid vahukahurid, nii et kuiva inimest naljalt ei leidnud. Enne seda pakkusid projekti president ja vice president baaris erinevaid shotte ja kokse, nii et pidu kujunes üsna meeleolukaks, rääkimata sellest, et president ise end üsna känni jõi ja me vice presidendiga ta ära magama vedasime. Ja siis see, et me eesti tiimi juhiga ühe laua pooleks istusime. Naljakaid vahejuhtumeid oli lõputult. Ma ei mäleta, millal ma oleks nädal aega järjest niimoodi naernud.

Reede õhtul meil kavas mingeid aktiviteete ei olnud, aga õhtu kujunes selliseks, et põhimõtteliselt me mängisime kella 6ni hommikul jälle igasuguseid seltskonnamänge, eriti aga truth or dare'i. Õnneks üsna kitsa seltskonnaga, sest see oli veits see keissonen, et järgmisel päeval see sama seltskond üsna muigas üksteisele otsa vaadates. Olgu öeldud, et selleks ajaks olin ma põhimõtteliselt kaks ööpäeva järjest üleval olnud ja enne seda keskmiselt 2-5 tundi öösiti maganud. Koguaeg oli nii huvitav, et ei olnud aega magada. Lisaks enne projektile tulekut oli mul veel Eestist tänu sessile ja pidusele nädalavahetusele üks magamata nädal all. Nii et laupäevaks olin ma jõudnud üleväsimuse täiesti uuele tasemele. Laupäeval oli challenge - spordivõistlused ja erinevad võistlusmängud. Ma olin põhimõtteliselt ainuke, kes meie tiimist spordivõistlustel osales. Kui ma üritasingi päeval magada, tuli aeg-ajalt keegi uksele koputama, et jou, nüüd on aeg jälle võistlema minna. Laupäeva õhtu oli põhimõtteliselt viimane õhtu, sest pühapäeval läksid esimesed tiimid ära. Meil olid jälle erinevad võistlused - küpsisesöömisvõistlus, õllejoomisvõistlus ja muusika äratundmise võistlus. Kaks viimast läksid edukalt :) Isegi kui mu tiimikaaslased ütlesid, et kle, katsu täna varem magama minna, sa näed kohutav välja, läks ka see õhtu vähemalt 5ni hommikul välja, sest viimane ühine õhtu ju ikkagi. Mul oli tunne, et ma varsti lihtsalt minestan ennast magama. Silmaalused olid tumedamad kui projekti presidendil, kes sai jalkas sinise silma. Kui ma mõtlesingi, et okei, nüüd aitab ja lähen magama, siis suutis vice president mu ümber rääkida ning venitasin natuke veel. Kusjuures ta tegi maailma parimat massaaži. Kõik tüdrukud tahtsid ta koju kaasa võtta :)

Pühapäeval lihtsalt tiksusime. Sain isegi paar tundi korralikult magada. Veits halb oli see, et kui projekti president viis hommikul kreeklased lennujaama, siis tegi ta tagasiteel üleväsimusest õnnetuse. Jäi ise terveks ja autoga ka midagi hullu ei juhtunud, aga paras ehmatus oli küll. Õhtul veel lebotasime järelejäänud seltskonnaga ning peale nelja tundi und hakkasime esmaspäeva varahommikul tagasi Pariisi poole liikuma. Otsustasime enne Eestisse minekut veel päeva Pariisis veeta. Kahjuks sadas sel päeval vihma, nii et väga palju ringi liikuda ei jõudnudki. Lebotasime kohvikutes. Õhtul läksime Pärtli juurde, kes Pariisis oma Erasmust lõpetab. Tegime pitsat, jõime vanakat šampusega, kuulasime mussi ja vaatasime aknast tuledes Eiffelit. Priceless. Teisipäeval tulime lõpuks tagasi Eestisse. Kui minnes oli 28 kraadi sooja, oli tagasi tulles ainult 10 ja vihm. Nojah.

Mulle tundub, et projektis osalenutele jõudis alles tükk aega hiljem kohale, kui kuradi äge nädal meil oli. Kõik kirjutasid, kui väga nad üksteist igatsevad. Midagi järelikult oli. Tegelt oli ka, juba ammu pole nii palju huumorit saanud ja ma sain päris palju toredaid tuttavaid juurde. Eestisse tagasi tulla oli veits harjumatu, inimesed tundusid kuidagi nii tuimad ja kurjad. Kui ma alguses tegin nalja, et vajan vähemalt nädalat, et ennast välja puhata, siis ma väga mööda ei pannudki. Järgmised kolm päeva magasin ja tööl olles ainult haigutasin. Režiim oli täiesti sassis. Nädalavahetuse Tallinna ööelu oli täiesti ebhändel, sest ma olin ikka veel täiesti teises maailmas.

Peale reisi sain järgmisel päeval kokku selle inimesega, kellega tookord Limpil juhuslikult kohtusin. Meil oli paljust rääkida. Ta on ise tore ja muhe, kuigi kõik see, mis ma teada sain, väga just ei rõõmusta. Või noh, elu paratamatus mõnes mõttes. You don't wanna know, you just have to know. Aga täiesti sürr tunne, kuidas ma mingeid asju tänu sellele olen hakanud seostama või ära tundma. Täiesti teine versioon, kui see, mis ma varem teadsin.

Vahepeal olin natuke tööl ja nüüd jälle puhkan. Jaanipäev oli see aasta üle ootuste mõnus. Esiteks muidugi ilm, eks. Kella 10ni õhtul bikiinides rannas vedeleda pole sugugi halb variant. Meil natuke vedas kohaga ka - alguses vedelesime Valgerannas, siis sõitsime edasi Audru ja Tõstamaa poole ning pidama jäime Matsiranna kõrvale Vahemurru randa, kusjuures saime mingi kohaliku suvila perenaise loal täiesti oma privaatranna, mis jäi muudest läbuseltskondadest kaugele eemale ja eriti mõnus rahulik oli. Esimesel õhtul sai isegi korra ujumas käidud, vesi oli jääkülm. Muidu oli super.

Ja kuigi praegu on good vibes, olen veits murelik ka. Mul siin nädala jooksul peaks paar asja selguma. Kui need pekki lähevad, siis maitea, mis saab. Peab midagi muud välja mõtlema. Loodame parimat.

Lõppu natuke muusikat ka. Uus Embee. Ootan juba albumit.


Siis üsna uus Molecule (mõnus prantsuse dubi tüüp). Täpselt see fiiling.


Prantsuse mussist veel näiteks TTC - Batard Sensible.
Projektil sai omajagu mash-uppe kuulatud, näiteks No Wonderwall Diggity.
Uus Fruss, uus Peter, Björn & John. Jne. All good.

Uute seiklusteni.