dark and cloudy
Kuna mult hiljuti küsiti, et miks ma ammu kirjutanud ei ole, siis otsustasin endast märku anda.
Maitea, noh. Ma võiks ju kirjutada mingitest tegemistest stiilis "jaanuaris oli sess, veebruaris pidu" ehk üsna sama skeem nagu eelmiselgi aastal või et see majandushorror on ikka nõme küll, sest leidsin ideaaaalse korteri, kuhu kolida, aga kuna töötunde võimaldatakse ainult veerand koha jagu, siis on see veits ebareaalne ja uut tööd saada on veel võimatum või et üritan praegu pabereid ajada, et mõneks ajaks välismaale minna ja see on ka veits kahtlane või et vahepeal oli arvutiga känkel ja see uus WLM 2009 on ikka epic fail küll, aga näiteks uus Skype on täitsa kena või et olen mingeid plaate viimasel ajal keskmisest rohkem kuulanud.
Sel pole vahet, see ei oma tähtsust või ma lihtsalt ei leia aega ega motivatsiooni sellest rääkimiseks. Tähtis on see, mis toimub mu sees. Tähtis on see, mida ma tunnen, mõtlen ja läbi elan. Ja need on asjad, mida ma ei saa jagada. Mul on vaja kookonis olla. Lihtsalt olla, mõelda, tunda, lugeda, näha, teha, kogeda, unistada, uskuda, loota, tõestada. Et äkki ikkagi midagi nagu on. See ei ole debor, see on lihtsalt mingi state of mind või periood, mis on vaja läbi teha pärast kõike seda, mis eelmisel aastal juhtus. Ma ei saa siiamaani mõnest asjast aru.
Päike on mõnus, varsti tuleb kevad ja loodetavasti saavad asjad selgemaks. Until then, I need to figure this out. I need to figure myself out.
Maitea, noh. Ma võiks ju kirjutada mingitest tegemistest stiilis "jaanuaris oli sess, veebruaris pidu" ehk üsna sama skeem nagu eelmiselgi aastal või et see majandushorror on ikka nõme küll, sest leidsin ideaaaalse korteri, kuhu kolida, aga kuna töötunde võimaldatakse ainult veerand koha jagu, siis on see veits ebareaalne ja uut tööd saada on veel võimatum või et üritan praegu pabereid ajada, et mõneks ajaks välismaale minna ja see on ka veits kahtlane või et vahepeal oli arvutiga känkel ja see uus WLM 2009 on ikka epic fail küll, aga näiteks uus Skype on täitsa kena või et olen mingeid plaate viimasel ajal keskmisest rohkem kuulanud.
Sel pole vahet, see ei oma tähtsust või ma lihtsalt ei leia aega ega motivatsiooni sellest rääkimiseks. Tähtis on see, mis toimub mu sees. Tähtis on see, mida ma tunnen, mõtlen ja läbi elan. Ja need on asjad, mida ma ei saa jagada. Mul on vaja kookonis olla. Lihtsalt olla, mõelda, tunda, lugeda, näha, teha, kogeda, unistada, uskuda, loota, tõestada. Et äkki ikkagi midagi nagu on. See ei ole debor, see on lihtsalt mingi state of mind või periood, mis on vaja läbi teha pärast kõike seda, mis eelmisel aastal juhtus. Ma ei saa siiamaani mõnest asjast aru.
Päike on mõnus, varsti tuleb kevad ja loodetavasti saavad asjad selgemaks. Until then, I need to figure this out. I need to figure myself out.
posted by ull @ 1:53 PM
5 Comments:
Ehk kulubki vahel vaikne stabiilne tiksumine ära. Muutused ja muutused ja tormamine ja hulgaliselt eriilmelisi emotsioone väsitab suure kontserntratsiooni korral ehk siiski ära? :)
kuidas seda nüüd seletada. erinevad emotsioonid ei ole vaikne tiksumine ja mul just on neid emotsioone praegu vaja, või noh, mingeid asju olen ma enivei sunnitud läbi kogema, et jõuda mingi teatud arusaamiseni. vaikne tiksumine oleks selles mõttes väsitav, et see ei muudaks mitte midagi, kui on vaja muuta. it's always about wanting more/something else, vähemalt nii kaua, kui senisega rahul ei olda.
ei tea, see mõtlemine on suhteliselt valusast muutunud täiesti valusaks!!
liis, kuidas kellelgi.
no eks ma endast räägingi. hoiatusena :D
Post a Comment
<< Home