sounds like love

Ma vaatan seda plaadihunnikut, mis mul siin aastatega on kogunenud. No ikka omajagu. Vahel kipun mõtlema, et vist on veits palju ja kas need kõik ikka on nii must-have plaadid mu jaoks. Kui paljud neist on mingi hetkeemotsiooni ajel tellitud/ostetud? Kui ma muusikabisnesiga lõpp-arve teeks, kas ma müüks need maha?

Ka mul saab aeg-ajalt muusikast tõeliselt siiber. Aga kordades olulisem on see uuestiavastamise tunne. Kui sa avastad mingid plaadid enda jaoks uuesti või nagu üldiselt mõistad, mida ikkagi muusika tähendab su jaoks. Või kui oled midagi uut avastanud ja siis unustad end crate-dig'ima kuhugi kataloogidesse ja saitidele, et rohkem infot saada. No ja see on armastus. Armumine. Over and over again. Asendamatu.

Ma siin kuulan mingeid plaate, mis on tükk aega niisama seisnud. Ja saan jällegi aru, miks mul see või see plaat on, kust ma selle või selle artisti avastasin, kus ma seda või teist lugu kuulsin ja mida see kõik mu jaoks tähendab. Jah, ma olen jälle armunud.

Giant Robot - Boys & Girls