gotta believe

Ma pole viimasel nädalal eriti öösiti magada saanud. Olen lihtsalt üleval passinud ja mõelnud, sest niiii palju on mingeid mõtteid ja ideid tekkinud, mis ühest küljest piinavad, teisest küljest justkui üritaks mind uppuvalt laevalt päästa. Natuke tundub, et võib-olla olen liialt mõjutatud mingitest hetkelistest sõgedatest tunnetest, samas pole kunagi pilt nii selge olnud. Ja ühtlasi ka nii talumatu. Veits uskumatu, kui siiralt kõrini mul on. Kui ma siin aasta alguse poole mainisin, et peab ikka põhjas ära käima, et midagi muutuma hakkas, siis nüüd vist ongi piir kätte jõudnud. Aga võib-olla on see ajutine. Võib-olla teen lollusi ja pärast avastan, et ikkagi pole päris see. Aga vähemalt saan targemaks. Muudmoodi vist väga ei õpigi.