Mul pole sellist peavalu juba tükk aega olnud.

Aga see oli seda vist väärt. Ei, ma ei käinud joomas eile. Üldse kuidagi ei viitsi enam ja neljapäeval sai pidu mitme päeva eest. Et nagu kui inimesed räägivad tavaliselt kevadväsimusest, siis kas mul on mingi sügisväsimus või suvelõpuväsimus? Koguaeg on unekas. Juhtus siis nii, et ma jälle ei viitsinud neid kooliasju teha, mis see nädal pidin esitama, vaid võtsin oma fliisi ümber ja kerisin voodisse kerra. Mõtted küll segasid uinumist, aga väss oli sedavõrd suur, et kaua aega ei kulunud. Ja no siis mingi hetk juhtus see. Täiesti ootamatult ja esile kutsumata. Seda on ühe korra varem juhtunud, Tartu-aastal, kui samamoodi mingil suvakal pärastlõunal tukkuma jäin. Ma hakkasin õhku tõusma, aga seekord ma ei friikinud auti nagu eelmine kord, vaid lasin lihtsalt asjadel minna, sest ma teadsin, et see on uni ja võin end iga kell üles äratada. Aga ei tahtnud, sest unes lendamine on tõenäoliselt üks võimsamaid fiilinguid. Hõljusin enda voodi kohal, tegin õhus kukerpalle. Peas surises imelikult. Läksin lendasin kööki, vaatasin mis toimub, siis liikusin edasi teise tuppa. Mingi hetk hakkas pilt ähmastuma. Kartes, et ärkan, lendasin tagasi voodisse. Natuke hiljem ärkasin, jube imelik oli olla nagu oleks midagi eriti suurt üle elanud. Läksin kööki, umbes et nagu tead ma hetk tagasi just hõljusin siin? Mõne aja pärast hakkas pea valutama, alguses natukene, hiljem päris korralikult. Asjassesüvenenud on hoiatanud jaa, et algajate puhul võib seda juhtuda. Sest sa umbes petad aju ära. Enivei, eriti huvitav kogemus jälle. Peaks tihemini päeval pikutama.

Neljapäev was da shieed. Pämmil oli lõpukoll, s.t. lahkumispidu. Ma pole teda elu sees nii rõõmupallonina näinud, ta lihtsalt säras terve õhtu. Kõik oli nii tore, eriti hea vibe oli õhus. Kind of Laseringi power-õhtu. Ja poleks nagu ette kujutanud jaa, et Eesti ühe parima rokkbändi frontman meile Levikas oma suhteprobleeme kurdab. Või et she goes for it. Või et ma Levvaris üle pika aja oma koorikaaslasi näen. Kristlikest peredest pärit nagu nad on, Henry Westonsid käes ja pääris purjus. Ja meie emad on sõbrannad ja siis ma kuulen jutte, et Ulrika käivat mingite meestega väljas. Midaaa? Ma tahaks ka teada, et kus ja kellega? :) No ja muidugi on kahju, et Pämm mõneks ajaks ära läks, aga samas mul on hea meel ta üle, sest ta vajab seda. Kahju nats ka sellepärast, et ta kolis Lauterist välja ja see pleiss on nagu teine kodu mulle, kõige paremad peod ja köögihängid on seal olnud. Nüüd pole nagu enam eriti põhjust sinna sattuda, mingi uus piff kolib sisse (soovijate järjekord oli pikk jaa) ja ei tea kas Poca ka külla kutsub. Külastage meie Pocsi.

Mul on vaja veel natuke suvest ja võib-olla ka elustjaarmastusest kirjutada, aga enne on tõesti vaja need võlad tasa teha. KUI ma ennast kokku suudan võtta. Lõpuaasta värk.

Beta Band - Squares (video; seal on see Daydreami sämpel noh)