la ciudad respirando

Hommik tõi mingi kahtlase lörtsisaju ja katused värvusid valgeks. Homseks on see nagunii läinud. Ärkasin hommikul (pärast mingit elukahtlast und ufodest) selle ühe painava mõtte peale, mis viimasel ajal üha sagedamini mu pähe satub.
Tallinn või Tartu?
Mind kummitabki see küsimus, et kui ma peaks nii Tallinnasse kui Tartusse sisse saama, siis kuhu ma ikkagi lähen? Iseenesest seda eriala, mida ma tegelikult tahaks õppida, õpetatakse ainult Tartus, aga kas ma suudaks seda nii koduseks saanud betoondzunglit ja oma sõpru siia maha jätta? Kuidas ma suudan Tallinna maha jätta ja kas ma tahakski? Kuidas ma Tartus üldse hakkama saaks?
Nii et põmst ma olengi kahe vahel ja mind ootab ees vist üks elu tähtsamaid otsuseid. Oleneb veel muidugi, kuhu ma üldse sisse peaks saama, aga jah.. see mõte ei anna kohe kuidagi rahu. Fakk, ma vihkan selliseid olukordi.

sometimes i feel like my only friend
is the city i live in
the city of cities, lonely as i am,
together we cry..

ehk siis

I can't take it y'all, I can feel the city breathin'.