..kuid mõtetes siiski veel suves.

eilse teema jätkuks. ma juba pikemat aega märkan, et kõik need suvised mälestused, seigad, mingid üksikud pildid käivad ikka pidevalt mu mõtteist läbi. ja nii juba mitu kuud.. nagu ma elaks siiamaani suves. eriti ma mõtlen just seda suve viimast osa, seda kreisit augustit, mis siiamaani veel kohati ära kammib.. näiteks kuidas ma suvel tööl seal sitaks ilusas tagahoovis passisin kui tööst üle viskas, kuidas ma samas kohas kell 5 hommikul trepil istusin, kohvitass käes, päike tõusis ja vanalinna tänavatel valitses tühjus, kuidas ateljees sai chillitud, kuidas sai linnahalli taga istutud ja loojangut vaadatud.. kuidas sai kella üheni päeval selles võõras voodis vedeletud, aknakatted varjasid päikest.. kuidas tartus sai pargis vedeletud, kuidas sdmf-il sai hiphop telgi juures seal ühe koha peal istutud.. annika sünnal andineemel chillitud.. suvine varahommikune tumeroosa taevas toaaknal istudes..! selle kõiges oli midagi. midagi väga spetsi. muidu see ei jääks vist nii eredalt meelde? mingi kergelt romantiline vabadusetunne, mis siiamaani kummitab.. ma nagu ei elakski veel talves, kuigi paks lumi on maas ja külm ahistab. ei kusjuures see on positiivne. sest iga aasta on olnud mingi selline teema, et sügis ja talv on mingi pikk, külm ja rõve aeg, kuidas seda küll üle elada. tegelt ei olegi nii hull. sest selles on omad ka omad võlud lisaks nendele mälestustele. täiega tahaks lumelauga näiteks sõitma minna.
aga mis mulle jällegi muret teeb, on see, et see jõulude-eelne ülikiire aeg on inimesed kuidagi suht tõrjuvalt vaenulikuks muutnud. stress, töö, kool, üle pea kasvavad toimetused.. jah, mul endal on ka vist sama lugu.. aga..
inimesed, leidke midagi positiivset igast päevast. või mälestustest..
küll me elame selle kõik ilusti üle.
muide, mu õde seletas mulle just lahti sellise fakti, et 12ndas klassis on inimese ajumaht kõige suurem, sest 12ndas peab tõenäoliselt kõige rohkem õppima. see säilib veel ülikooli ajal ja siis hakkab inimese ajumaht vähenema.
vau, ma olen oma võimete piirideni jõudnud?