who that boogie man?

See on nii naljakas, kui teatud intervallide järgi sa "taasavastad" jälle mõne oma lemmikalbumitest, mis sul seisab kuskil riiulis või arvutis vms.. Umbes nagu kuulad-kuulad-kuulad, siis viskab lõpuks kopa ette...aga paari kuu pärast avastad jälle, et oh shit kui hea kraam see ikka on.
No mul on nii mitmeid kordi olnud..täna oli ka ja järjekordselt Looptroopi The Struggle Continues.. no ma ei saa, see on ju üks parimaid :) Geniaalsed mehed, geniaalne ja ERITI südamelähedane lüürika, Embee metsikult head ja omapärased taustad (no Embee taustad tunneb alati ära).. kammib ära lihtsalt. Ma nagu oleks uuesti nende muusikasse armunud, suht ülim tunne ikka.
Aga kui muusikast veel rääkida..siis vahepeal on ju nii metsikult uut kraami ilmunud/ilmumas... Uus Mos Def, uus Talib, uus De La Soul, uus Roots, uus Jean Grae, uus Jill Scott jne jne jne. Alustades viimasest, Jill Scotti Beautifully Human on tõesti hea...eriti hea nagu.. Family Reunion ja I'm Not Afraid on sealt hetkelemmikud vist.
Siis uus Mos Def oli täielik üllatus. Ma alguses arvasin, et ma olen endale vale asja hankinud, asi ei kõlanud ju üldse mosdeffilikult..aga kui ma esimesest ehmatusest üle sain, avastasin, et tegu on ju väga hea asjaga.. nii omapärast helikandjat poleks ma Mosilt oodanud :) Ja noh, tema meeliülendav hääl teeb ju ka oma töö.. most definitely the.. grooviest boogie man kui nii võib öelda.
Talib oli aga veidikene pettumus..noh, oleks paremat vist oodanud. Aga ei kurda ka.. I Try mulle ei meeldi.. kuigi video on suht lahe. Aga viimased 3 rada on siiski head, väga head :)
Uue Rootsi kohta on ka vastakaid arvamusi. On radu, mis meeldivad, on radu, mis ei meeldi üldse.
Uus De La Soul on hea! :)
Jean Grae'd ma pole veel lõpuni kuuland, aga arvestades tema varasemaid soolosid ja koostöid.. on ka Attack Of The Attacking Things väärt kuulamist :)
Ja neid albumeid on veel ja veel ja veel.. ja muide Edo G Wishful Thinking album on nagu ERITI hea :)
Ja üks muusikaline üllatus tuli ka põhjanaapuritelt. Juhtusin kuulama Bomfunk MC'si värsket albumit Reverse Psychology (homme nad esitlevad Terrikas seda muideks..) ja seal oli rada Hey Everybody koos Max'C (Chares Salter) ja... Kurtis Blow'ga (??!!). Like how da heck õnnestus neil temaga koostööd teha?! Nagu ma aru sain, oli Kurtisel kunagi Soomes mingi live olnud ja siis areneski koostöö... selle loo sämpel on võetud Blow The Breaksist, lugu, tänu millele põmst hiphopi populaarsus kasvas tunduvalt 80ndate alguses.. Mul jäi konkreetselt suu ammuli. Ja üldse, see album erines tunduvalt kahest esimesest. Seal oli veel häid radu.. räägitakse, et JS16 (Jaakko Salovaara, nende prodjuusser noh..) olevat neile rohkem vabadust selle albumiga andnud ja noh, sellest on kuulates aru saada.. kuid ikkagi, ilma Ismo "tha Gismo'ta" (word up!) pole bomfunk see, mis ta oli varem, samamoodi ka minuga.. (pole neid viimastel aastatel ju eriti kuulanud.. kasvasin välja sellest.) Kuid siiski tekkis mulle mõte, et peaks homme asjale pilgu peale heitma... ma pole ju Terris varem käinud ka :D Segane värk.. aitab.


Eniveis. Reede õhtu, ma istun kodus, eriti chill. Sest iga reede ei tahagi möllu vist. Järgmine reede tõotab ju mõnus pidu tulla..
Ahjaa, vaheaeg hakkas täna. Nädalakese saab hinge tõmmata, aga tegemist on endiselt rohkem kui kuhjaga..
Vähemalt see närviline ja nõme nädal on möödas..

Head vihmast ööd, mu kallid. (Mul pole ausalt õrna aimu ka, kes kõik seda siin võivad lugemas käia, a suht pohh vist ju?)