lacrimosa

Ma olen nördinud. Kurnatud? Kurb igal juhul. Lihtsalt one of those days.
Tahaks Legendaarset kuulata, aga ei, see on mul ju laenuks väljas. Sama lugu Tboyga. Inimesed, kui te ei too mulle plaate normaalsel ajal ära, siis ma lihtsalt ei laena neid enam. No more Mr Nice Guy, you know. Kelle käes üldse Tommi on?!
Eriti nõme klass on mul. Nüüd on meie kurikuulsat tibikarja tabanud Tõutäägi vaimustus, igal pool ikka "jee-jee sutsaki-sutsaki, palestiiiinas, afganistaaanis, pole lihtsamat kui teha bändi, see on nii legendaarne jne" Get a life, bitches! Chikid, kes on suuremas osas tränakad, vahel käivad Bad Jamil oma ass'e sheikimas. Jah, blog on tore koht, kus oma viha välja elada..
Aga tegelikult, kas ongi nii, et Legendaarne on see uus "popp ja iccicc noortepärane" must-have? Natuke nõme on kõike seda pealt jälgida. Just selles mõttes, et paar aastat tagasi ei teadnud neid peale kindla "ringkonna" keegi eriti. Ja nüüd on iga reiditibi must-have.
Kas mulle tundub või ongi nii, et ükskõik mis asi Eestis välja ei tuleks, kõik solgitakse ära? Umbes nagu läks Jarekiga (ei respekt ikkagi, aga just see üldine rahva suhtumine).. Sellise..kõleda tunde tekitab.
Eesti. On nagu ta on.. (ei, ma ei küsi kas sellist Eestit me tahtsimegi.)
Üks asi, mis mind veel häirib, on see skeitparkide teema, millest ma tänasest EPL-ist lugesin. Okei, tore et neid nüüd mitu tükki juurde on ehitatud, aga miks mainitakse ainult rulatajaid ja rattureid?! As in üks park on parem ratturitele, teine rulatajatele.. Kuhu jäid uisutajad? Kas stundisõitjad ei olegi enam osa "elamusspordist"? Ma ei tohigi parki uisutama minna? This sucks. Eriti veel see, et ma suures enamuses ei salli rulatajaid (nn pilpapeksjaid nagu aggressive inline/street ringkondades neid nimetatakse). Okei, mõned on toredad, aga suur enamus mitte. BMX sõitjaid ei oskagi veel kommenteerida. Aga samas räägiti EPL-is ka le parkour'ist, sellest lahedast "liikumiskunstist". Lõpuks harrastatakse seda ka Eestis, lahe asi iseenesest.

Mis muidu? Jah, ma olen lihtsalt kurb. Mitte selle legendaarse ega klassi pärast, vaid lihtsalt.
I see no love around me. Nagu kõik mida ma teen, ma ei näe selles enam mõtet.
See Talibi rida "count your blesses, not your problems and stay focused, man" on praegu rohkem veel kui teemasse. Üldse kogu see peace of mind'i teema, täna terve päeva kuulanud...
Ja samamoodi Masta "gimme some of that good ol love" teema. Läbi muusika mõistab seda kõike ju paremini..

Muide, kas pole irooniline, et 27 peaks olema n-ö "minu number" või õnnenumber vms?

Okei, ma lähen nutan nüüd ennast kuskil tühjaks. Läheb paremaks, ma tean.
Aitäh kuulamast.

(päeva soovitus: DJ Spooky - Asphalt (Tome II) ..Kersten saatis, eriti hea nagu. Kuulake lüürikat!)

( www.hiphop.ee/retsept , see kontrollige ka välja.)