Nää vuodet!

Raske on seletada seda kerget nostalgiatunnet, mis mind reedel C12-l valdas. Aga samas pole palju ka neid, kes teavad, milline suhe mul soome muusikaga (hiphop ja elektrooniline) läbi aegade on olnud ja kuidas see mu praeguse muusikamaitse kujunemist on mõjutanud. Ma olen sellest vist varem kirjutanud, aga noh.

2000 tuli "The Pale Ontologist" välja. Tegelt Finteka "Renesanssi" tuli ka samal aastal. Isegi Darude tuli vist samal aastal. Ja enne seda BF "In Stereo" ja hiljem Kwani "Dynasty", aga see selleks. Ma olin 14 siis ja s*ttagi ma siis "tõelisest" räpist veel teadsin, aga vot soome kraami kuulasin päris palju. Isegi selle toreda nickname'i sain, mis siiamaani küljes. "Pale Ontologist" oli tol ajal küll veidi "mõistmatu" kuulamine, aga piisav, et kõrva taha jätta ja isegi dzungli tolleaegses aastaküsitluses selle eest Adam F'i plaat saada. Jyrkit sai vist peaaegu iga päev vaadatud ja umbes nii läks. Ja mis Paleface'i puutub, siis ma mäletan päris selgelt isegi seda Filtri saadet, kus ta Jonny Broga külas käis ja intervjuu andis.

Reedel ta mängis küll ainult plaate, aga ka seda tegi suurepäraselt. Nagu damn, ega just iga päev Giant Roboti "Rock City Helsinkit" Krahli seinte vahel ei kuule. Spets-spets. Tüüp ise oli ka hullult hõumi, poleks nagu uskunud. Kuulasin veel eile üle pika-pika aja ta debüüdika läbi, nüüd saan ikka väga palju rohkem sellest aru :)

Vot selline nostalgiamoment.
Igast muud kraami on ka toimunud, nii head kui halba, aga ma ei jõua enam isegi kõigega järge pidada.