<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar/7396072?origin\x3dhttp://lendkass.blogspot.com', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>

Tuesday, November 08, 2005

you can, but you have to be cute*

Nii imelik on kõige selle üle tagant järele mõelda. Kui nüüd 2 nädalat tagasi minna...
Kuulasin Jarru plaati täna üle väga-väga pika aja. See on lihtsalt selline plaat, et seda ei saa eriti tihti kuulata ja alguses ei tahtnud ma seda päris mitu nädalat masinasse panna. Liiga vastuoluline, et koguaeg kuulata. Sellepärast ei jõudnud ma kunagi isegi mingi arvustuseni.. Aga täna. Täna sobis. Kohe väga. Ja oleks varem tihemini kuulanud, oleks siis juba asjadest paremini aru saanud. See üks õhtu 2 nädalat tagasi, kui ta mulle klubis sellise hästi imeliku pilguga otsa vaatas. Kui mul oli n-ö masterplan. Kui ühel teisel inimesel oli masterplan. Õigemini kuidas minu masterplanist sai selle teise inimese masterplan. Ta sai aru vist. Sest nad olid omavahel tuttavad mingil määral. Kõige imelikum oli see, et isegi Tom ütles mulle too õhtu 2 korda, et "Ulla, ära täna üle pinguta." Aga ma ei pingutanud ju, kõik pidigi nii minema. Keegi ei improviseerinud.
Aga Jarru plaat on hea, et mitte öelda geniaalne. Vastuolud vastuoludeks.(See.. Tartu teema rõhutamine ja kaheosalised lood.) Super produktsioon. Ja Piret kõlab ka hästi.

Näiteks Valitud Mõtteid võin ma vastupidiselt 24/7 kuulata.

Nädalavahetusest. Liks rokkis sajaga :) Somehow meenutas täiega Camp Lo laivi.. võib-olla lihtsalt sellepärast, et ma seisin suht sama koha peal ja rahvas möllas sama rajult. Aga nagu juba traditsiooniks saanud, leidsin ma ennast jälle ühel hetkel lavalt. Neljas juba. Mis värk on?
Ülejäänud nädalavahetus möödus suht unes (nii palju kui sedagi lasti, eks) ja tegelt sitta juhtus ka. Vanaema pääses suht napilt röövist eluga....

Muusikast veel. Paar nädalat tagasi sain Formula Werksist hunniku plaate + muud nänni kätte, mis ma sealt eelmine kuu runner-up'ina võitsin. 6 plaati, millest enamus on küll erinevad promo-kompilatsioonid, aga üht-teist head ja kuulatavat leidis sealt siiski. Näiteks Studio Distribution Underground Selections 2005, kus peal olid ka sellised nimed nagu Zion-I, Foreign Exchange, Masta Ace, Da Beatminerz, Pete Rock.. vahepeal kiskus väga elektrooniliseks hausiks kätte, aga näiteks lõpus oli Tosca "Heidi Brühl". Formula Werksi enda promoplaat "Elements For Your Lifestyle" on ka hea. Rhymefest, Lexicon, Looptroop, Lone Catalysts, The Opus'i "Eons".. mulle hullult meeldib see. Loopi "Ambush In The Night" oli siiski kahtlaselt nõrga kvaliteediga seal. USA värk äkki? Ülejäänud plaadid väga suuri emotsioone ei tekitanud või nad on ikka veel mu must-listen listis, kus on ikka veel ka Kanye ja Little Brotheri albumid. Tõesti ei ole aega, noh.

Raamatutest. Kunagi ammu-ammu lugesin selle Dan Browni "Inglid ja deemonid" läbi, aga sel pole enam vist tähtsust, sest see oli suht mõttetu lugemine. Aga ma sain "Westsiders'i" lõpuks läbi. LÕPUKS! Supertänks Liisule muidugi, kes seda üldse laenas ja viitsis oodata. See oli vägagi kasulik lugemine. Sain nii mõnegi koha pealt targemaks ja mõistan nüüd kõike paremini. Oleks see mulle paar aastat varem kätte sattunud.. jah. Aga ka raamatute must-read list on juba päris pikaks veninud, nii et..


Ja see pole veel kõik (nagu Teleturus). Üks inimene, keda ma paar aastat tagasi põgusalt klassiõe kaudu teadsin, suht lambist helistas mulle täna ja kutsus suveks Ühendriikidesse. Noh , mitte päris ilma asjata, tööle tegelt, aga ikkagi. Et just TEMA helistas. Just TÄNA. Ma ei imesta enam mitte millegi üle. Kõik on võimalik. Ja nii imelik kui see ka poleks, mul tekkis just hiljuti kange soov maailma näha. Et a la miks ma ikkagi aastaks Saksamaale ei läinud näiteks.


Ja kui Sitaratas tõesti linnapeaks saab, lähme kambaga talle akna alla "These Walls Don't Lie'd" laulma? Vot minu kodulinnaga on sellised lood :)

Ma tean, see postitus tuli jälle veits kahtlane ja kell saab järjekordselt 2 öösel ja mul jäid ikkagi pooled asjad veel ütlemata, aga.. midagigi sai hingelt räägitud, isegi kui teised sellest hästi aru ei saa. Ja aega on veel. Vähemalt kui ma ise usun. Ma tõesti kaon unne nüüd, et järjekordselt ennast homsest alates lolliks õppida. Ööd.

______________________________________________________________
*Manxi kuldsed sõnad, mida oligi tarvis tõestada.

1 Comments:

Anonymous Anonymous ütles...

see on nagu eriti haige ju...see ratas linnapeaks variant. et mis siis hakatakse nüüd writereid sõna otseses mõttes perse nussima kuskil linnavalitsuse keldrites?!...hästi tore oleks tegelt teada saada kus ta maja asub seal nõmmel and just bomb that crib down to the ground.

tauri "cans get shook and walls get bombed...and thats like...HAVIN FUN!" saar

6:27 PM  

Post a Comment

<< Home