kolonisatsioon -> urbanisatsioon -> integratsioon -> ?
"Riot, rebellion, uprising - call it what you will, everyone has their own stories of it."
(William Shaw, "Westsiders")
EPL. Rifkin mulle küll isiklikult ei sümpatiseeri, nagu tihti majandusinimestega olema kipub, aga see võrdlus praeguste Prantsusmaa noorterahutuste ja 1965. aasta LA gängirahutuste vahel on mõnevõrra põhjendatud. Kuid siiski mitte täielikult.
Nii palju kui ma hiljuti William Shaw (ta on britt muide) "Westsiders'ist" Wattsi, Comptoni, South Centrali, Long Beachi, Bellfloweri jt LA piirkondade gängielu kohta lugesin, leidus seal 60-datel tõesti palju sarnaseid jooni praeguse Prantsusmaa olukorraga: rassiliste vähemuste väljasurumine, madal haridustase ja pöördvõrdeliselt seotud töötus, territoriaalselt erinev paiknemine (chocolate city, vanilla suburbs).
Aga USA näite puhul mängisid rolli ka teised tegurid. Võitlus ei toimunud mitte ainult valge keskklassi ja kõige bourgeois vastu või siis paremate elutingimuste eest, vaid "vähemustel" (enamjaolt mustanahalistel ja latiinodel siis) olid ka omavahelised tüliõunad, ka siin eelkõige territooriumi pärast. Geograafiline paiknemine ja päritolu mängisid suurt rolli, see määras identiteedi. Crips and Bloods sõjad. Irooniline nagu see ka poleks, Cripsi kui ühe legendaarseima ja vägivaldseima rühmituse liider Stanley Williams hukatakse vähem kui kuu aja pärast, olles samal ajal nimetatud Nobeli rahupreemia kandidaadiks.
Samuti ei tundunud põhjendatud ka Rifkini idee võtta Ameerikast eeskuju. Ega praegugi ei ole ju olukord seal lahendust leidnud? Pinged erinevate sotsiaalsete gruppide vahel pole kadunud ja ühtlasest rahumeelsest multikultuursest ühiskonnast võib ainult edasi unistada. Ja ajalugu ei taha ka iseendast eriti õppida, pigem kordab ennast.
Küsimus on pigem selles, kas need rahutused on vaid lühiajaline nähtus või levivad mässuõhtused ka mujale Euroopasse? Kas koloniseerunud-urbaniseerunud-integreerunud-globaliseerunud lääneühiskonnas on see üldse vältimatu?
Sorrü veits teistsuguse postituse pärast, aga see tänane artikkel lihtsalt sundis veidi asja üle arutlema, isegi kui ma pole selleks piisavalt kompetentne.
Ahjaa, Sitaratas saigi linnapeaks. Nüüd on tõenäoliselt ka meie "teatud ringkondades" mingil kujul mässuaktsioone oodata. On ju nii, poisid?
Viva la resistancé!
posted by ull @ 7:59 PM
6 Comments:
tsau, niipalju võin ma öelda küll,et enamus praegusel hetkel Venice's toimub vägivallatsemine on nolkide kätetöö, Cripsid ja Bloodid nülivad teineteist. Välised segurid on rohkem teisejärgulised kui miski muu. Ja nii on ka Bellfloweris (Belltown, ha!) ja Wattsis. Kuid fakt on see et kui sa enda nina valele tänavale eksitad, siis võib pahasti olla, kuri karjas ühesõnaga. Sellepärast sul ei olegi sinna asja ja ei saagi ilmselt olema. Lasnamäel muideks on täpselt sama lugu.
Prantsusmaal seevastu on riiklikul tasandil tehtud ettenägematu viga, kuid see-eest veas on oma tõde, selles ma ei kahtle. Hordide viisi inimesi on rahtutud ja hordide viisi inimesi kannatavad. Aga kes on need kes on rahutud? Kas äkki need kes pransusmaal autosi põlema panevad ei või olla kuidagi seotud nende samade briti in cognito eriväelastega kes iraagis moslemiteks varjatutena autosi ja inimesi pommidega tapavad? Küsimus on ilmselt selles, et see mis ameerika niiöelda Terra Firma peal toimub, ei leia eales sellist meediakajastust nagu seda mis väljaspool. Ja sellel on ka põhjus, milleks päris ilmselt on...?
Rifkin ei ütlegi tegelikult ju, et tuleks eeskuju võtta USAst. Ta vaid ütleb, et tuleks vältida vigu, mida USA on teinud. Siin on vahe sees.
Ja mis puutub isikusse Jüri Ratas, siis olgu ta milline iganes, aga ta on siiamaani kõige parem poliitik keskerakonnast, niiet hea seegi. Vilja Savisaar vms, oleks veel hullem lahendus olnud. Ja graffiti vastasus ma usun on tervel keskerakonnal sees. Või tegelikult, ükskõik kes on võimul, mendid ajavad writereid niikuinii edasi taga.
Jaak
jah, ja see niiöelda grafitiga võitlemine ei lõpe ilmselt eales. Samuti ei lõpe ka grafiti. Hamburgis nägin kuidas metroos mingid sodijad vahele jäid ja vahele ka võeti samal ajal kui teisi nagu ei märgatud. Vahelejäämine on oma viga, järelikult ei tee sa enda tööd piisavalt perfektselt. Ja kui sa enda tööd perfektselt ei tee, siis ei maksa ka kesklinna joonistama minna ju:). 98nda aastaga on linnapilt päris palju muutunud ja sellepärast on nii linnapead kui ka linnakodanikud ärevad. Sest iga lohh võib poest kannu osta ja sodima minna aga ilu on just nimelt vaataja mitte tegija silmades.
ühesõnaga 2 asja
a) Flegmaatikot - Feimii
b) kui ravi täieneb, teeb seda ka haigus
poisid 2 - ulla 0
kusjuures, ma selle briti eriväelaste seose peale ei mõelnud. you got a point, though.
ja ma ei mõelnudki Ratase teema all seda, et nüüd rohkem hakatakse grafitit tegema. See haakus teemasse lihtsalt veidi. Karavan liigub ikka edasi, rohkem perfektset tööd siis..
ja see ravi kohta öeldu on irooniliselt täpne.
Post a Comment
<< Home