pealkiri

Ju ma siis olengi jõudnud sellesse punkti, kus kuu aja eest suure hurraaga kaela võetud kohustused hakkavad üle jõu käima. Või noh, võib-olla vajab asi veel harjumist ja sisse töötamist, sest see suvise lebo tunne ei kao nii kergelt. Umbes nagu kuidas saab ühe nädala sisse niiii palju mahtuda? Alates esmaspäeva esimestest tundidest lõpetades pühapäeva viimastega. Erinevad linnad, emotsioonid, stress, murdumine, rõõm, segadus. Töö, kool, olematu (ent huvitav) vaba aeg. Kui mu nädalad hakkavadki sellised olema..? Siis las nad olla. Vähemalt ei ole igav. Ja tegelt mul on üle prahi töökaaslased. Ööd.