impulsid ja intuitsioonid

Okei siis. Sessi ja külmapühadega on asi lõpuks ühel pool ja esimene kaheteistkümnendik uuest aastast hakkab juba vaikselt lõpule jõudma, aga ma pole isegi veel eelmist aastat kokku võtnud... Parem hilja kui mitte kunagi, riiight?

************

Et siis 2005

Eelmine aasta algas teadupärast.. keeruliselt. See situatsioon vennaga, mis mind päris tükiks ajaks rivist välja viis ja mis oleks peaaegu mendis lõppenud. Aga ei lõppenud (õnneks?). Ma vähemalt loodan, et me mõlemad õppisime sellest midagi. Praegu saame juba kohati hästi läbi, osalt ka vist tänu sellele, et nüüd passin vähem aega kodus ja me saame üksteisest rohkem rahu. Kuigi kui ma veidigi pikemalt siin passin, hakkab ta lõpuks ikkagi närvidele käima. Aga nüüd mul vähemalt on, kuhu põgeneda. Muidu tal läheb päris hästi vist, mingi "teema" isegi ja minu juubeli paiku põrutavad Tenerifele.. ei ole kade vä?

Kevadel oli põhiteemaks keska lõpp. Suht kiire, ent samas täiega mõnus aeg. Riffi Relax And Relate´ mäletate veel? Hullult spetsid üritused olid ju.. Lõpukell. Mai lõpu Soome tripp oli ka spets.

Suvi. Riigieksamid, lõpetamine. Lõpupidu. Jaanipäev. Masta Ace. Load sain kätte. Kabli. Juulis tihedalt Tartus passimine, märksõnadeks palavus, kajakad ja sisseastumine. Samuti Tallinna vanalinnas passimine. August.. nojah. Plässile ei jõudnud järjekordselt, aga see-eest trippisin mööda Eestist ringi. Inspectah ja Pärnu olid eriti meeldejäävad.. üks suve parimaid I guess.

Sügisest hakkas siis kahe-linna-elu pihta. Alguses oli päris keeruline kui aus olla. See kumb-jääb-teema. Ülikoolielu iseenesest on päris mõnus. Omaette olemine,palju koomilisi juhtumeid. No tõesti, mul on juba esimese poole aastaga nii mõndagi meenutada. Tallinn-Tartu-Pärnu tripid.

Talv... Troop! Aga peale novembrit kiskusid asjad kuidagi segaseks ja käest ära. Detsember ja esimene sess. Mitte just eriti lihtsad ajad. Jõulud läksid ka p...e ja aasta lõpp ka, nagu juba traditsiooniks.


Aga kui nüüd aastaajad kõrvale jätta siis,..:


* Ma poleks tegelt aasta alguses iial osanud arvata, et näen ära sellised artistid nagu: Looptroop (x2), Paleface (x2), Masta Ace (x2), Wordsworth, Camp Lo, Jeru The Damaja, The Beatnuts, Elastinen, Peshi, Inspectah Deck, Wildchild, Declaime, Afu-Ra, Tha Alkaholiks, ..või umbes, et ma osadega neist niisama passiks või koguni laval möllaks. Või et Ace mulle käest kinni hoides "Hold U´d" räpiks! Samas nüüd enam ei imestaks selliste asjade üle nii väga, kui juba kord läbi elatud.

* Nägemata jäid: Skrätsipervod, Riia skrätsimehed (varem nähtud), Mariska, Dela (nähtud), Vanilla Ice, Royce, Proof, Primo, Big Shug (viimased 2 kah nähtud),..

* Armusin, sain haiget, vihastasin, üllatusin, solvusin, tegin impulsiivselt lolle otsused. Seda kõike salaja enamasti ja rohkem kui üks kord. Two times obsessed I guess. Just nii peabki. Ja aitäh kõigile, kes selliseid emotsioone põhjustasid, isegi kui teil endal sellest õrna aimugi ei ole :)

*Taastasin oma lugemiskire. Sitaks palju raamatuid lugesin. Alates kirjandusklassikast lõpetades vähemtuntutega.

* Muuuuusika! Hullult palju häid albumeid ilmus.. Välismaistest oli üle kõige Commoni "Be" arvatavasti. Ma hakkasin uuesti Kanyet kuulama, vahepeal nagu isu kadus. Siis Looptroop muidugi, minu jaoks oli vähemalt üks oodatumaid. Nende andergraundimatega on nii, et mulle ei tule enam kõik reliisid meeldegi. Kui tuleb, siis lisan. Kodumaistest muidugi Chalice ja Noizmakaz, eriti viimane. Liiga palju mälestusi lihtsalt! Ja "Diskokuuli" sai vist enne iga fakin pidu kuulatud, sest siis tuli see õige tuju alati peale.

* Sain hulllllult paljude uute inimestega tuttavaks, mõnedega isegi suht huvitavates situatsioonides. Bussi-tüüp (ja mitte Bussi-Sergei:) näiteks, kellest ma varem pole viitsinud rääkida. Ta oli mingi tüüp, kellega sattusime tihedalt reedeti sama Tallinna bussi peale ja siis päev enne Stones Throw´d saime sama bussi peale 2 viimast piletit. Tema kuulas oma pleikut, minu klappides oli Ace. A mingi hetk said mul patakad tühjaks. Ja no siis ma kuulsin läbi tema klappide Dela "Shopping Bagsi", seda pole raske mitte ära tunda. Ja ma ei saanud ju juttu alustamata jätta, et kuulad Delat vä.. kontserdil käisid? Stonesile lähed? Naljakatest tutvustest veel näiteks Privé Karl, kellega ma küll Liksi järjekorras tuttavaks sain, rääkides veidi ebakaines olekus ühe eesti räpimehe karjäärist Falckis. Siis Riffipoisid, kellest üks mu telefoni päästis. Blogimise kaudu sain päris mitme toreda inimesega tuttavaks, nii et sõna üles teile ka! Ja siis juhuslikult taastasin koguni 3 kunagist tutvust.

* Kõik need soulfoodi momendid. Hetkes elaja või "impressionist" nagu ma olen. Kõik need üritused a la "siin on kõik need inimesed, kes üldse olla võiks ja parim muusika" hetked. Neid oli päris palju. Spets. Aga mitte ainult üritused. Täiesti lambi hetked ka. Üks kalli sügisel kell 4 hommikul keset teed näiteks.

* Selle pidin ka ära mainima, et ainus hetk eelmisel aastal, kui ma ennast pikana ei tundnud oli siis, kui ma Tomi kõrval seisin :)

* Tegelt ma õppisin ikka sitaks palju eelmisest aastast, eriti selle viimase poole aasta jooksul. See oli vähemalt Tartu-mineku positiivne külg. Ma ei pea silmas akadeemilist õppimist, vaid just seda enese kõrvalt nägemist, omaette elu, teised inimesed; see, kui palju ma kellestki sõltun või kes mind varem tagasi hoidis jne. Et umbes kes jääb lähedaseks, kes mitte ja kui palju ma ise mingi suhte toimimiseks tagant pushin. Või et kes mind minekuga maha kandis või kelle jaoks ma nähtamatuks muutusin. Samas leidus ka inimesi, kes olid täiesti n-ö tingimusteta sõbrad. Seda pilti on vähemalt korra elus vaja näha. Kust muidu see elukogemus tuleb, onju? Aga muidu lähedasi, perekonda ning kodu olen palju rohkem väärtustama hakanud. Ega muidu ei saa aru, kui eemal oled.


Suht kirju aasta oli tegelt. Ma ei välista näiteks, et ma see aasta ka mingeid lollusi või ootamatuid otsuseid ei tee. Ma kardan, et sellest tuleb äkki isegi veel kirjum aasta. Praegu on umbes nii, et iga päev juhtub mingi määrava tähtsusega pisiasi. Lubadusi ma uueks aastaks ei anna ja plaanidest on ka vara rääkida, las esialgu läheb nagu läheb.

Aga 2003 oli ikkagi lagi.

**********

Plaadid

Lubasin/plaanisin kunagi igast plaatidest rääkida, Crisha Chapter One´st näiteks. Esimeste kuulamistega oli jah nagu ta oli.. kuidagi väga imelik tundus. Selline ühetaoline, nagu suvadele trummikäikudele oleks hunnik sämpleid suvas järjekorras visatud. Või lihtsalt harjumatu arvestades tema remikse ja klubisette. Ikka väga teine maitse. Aga kui ma seda plaati umbes 2 nädalat kuulanud olin, muutus mu arvamus totaalselt. Ma lõpuks hakkasin asja süvenema ja leidsin, et tegelikult on väga hea plaadiga tegu. Sest tegelt olen ma mingisse sellisesse faasi jõudnud, et ma ei kuule enam muusikat, vaid kuulen erinevaid osi eraldi. Trummikäike. Bassiliini. Sämpleid. sämplitega on nii, et need sageli seonduvad hoopis mingite muude lugudega. Ma kuulen teisi artiste ühe artisti muusikas. Crisha puhul ma kuulsin nii DJ Shadow´d, RJD2´d, isegi Embeed. Eniveis.. Oma häid trummi- ja bassikäike tõestas ta omal ajal juba Biidifüüsikaga. Progressi on tunda, nüüd eriti sämplimise puhul. Lugudest: "Liigub". Mulle hullult meeldib see dnb hihattidega n-ö flirtimine, et nagu võiks dnb-ks üle minna, aga ei lähe. Volüümil oli see Eskimo biit, kus oli sama teema. Spets. Ja siis see haige(te) sämplite vaheldumine "Rock n Reloadis". Rebelmuss na! Roots Manuva Witnessilik "O´pato". Dropdown "Südamete loos". Samplesamplesamplethisishothothotaaightthisishothothot! Viimane träkk on siiski kõige lempparim vist. Ja üleüldse, mulle on hakanud selline eksperimentaalsema kõlaga kraam aina rohkem meeldima.

Rec & Rapresent - Isiklikult. Ma loodan, et see beefi asi on nüüdseks lõplikult möödas. Et nagu poisid-poisid, mis te teete? Just nimelt poisid, mehelikuks ei saa seda juhtumit just nimetada. Aga kui see kõrvale jätta.. on tegelt suht hea plaat. Tõsi, seal on üksikuid biite, riime, flousid, mis mulle nii väga ei istu, aga samas ka päris mitu lugu (või riimi/biiti/floud), mis mulle päris palju meeldivad. "Queen City" (linnalood!) oli juba esimese kuulamisega lemmik, "Jälle algab kõik" on ka teemasse. Ja see pole veel kõik.. Ei, tublid.

Volüüm 3. Kui aus olla, siis vist kõige nõrgem siiamaani? või maitea. Need träkid, mida ma sealt ootasin, vastasid mu ootustele muidugi 101%, aga ülejäänud? Intro/Skitid/interlüüdid olid ikka tunduvalt nõrgemad kui eelmisel. Ja skippimislugusid oli liiga palju. Või olen mina lihtsalt "liiga hea räpiga ära hellitatud laps". Aga samas see Cool D "Eestlased" remiks oli nagu üllatavalt kuulatav tavapärase Cooli "räuskamise" kõrval :) Ja "Must Be Millions" on ikkagi lagi. Mul on mingi nostalgia selle ajastuga, kui ma tegelt räpist ja eesti gräffiskenest sittagi ei teadnud. Fuck Da Police Aia tänaval ja poolik Soggy K Uuel tänaval. "Since I was borning?!"

***********

Viimasel ajal on igasugused remiksimiskampaaniad hullult moodi läinud. Ma kunagi poole lausega mainisin, et kes tahaks Metsatölli lugusid proovida remiksida, võiks ühendust hoida. Selline sünnipäevaidee neil igal juhul oli, aga nende trummar (kellest muuseas laupäevases Õhtulehes artikkel oli) hakkas plõksima, et ta ei ole nõus vms. Metalimeeste trueheadlus? Aga vähemalt Ingrid lubas Arnoldile nendega seoses üllatuse teha :) Salavärk. Aga asi vajas mainimist.

Muud vist eriti ei olegi.. Üritaks nüüd vaheajaga lugemata raamatutega järje peale saada näiteks. Viimati sai loetud Coelho "Palverännak - maagi päevik", pooleli on Hancocki "Jumalate jäljed" ja B. Coleman "Rakim told me". Ootel on ka mõned. Tegevust jätkub ja mitte ainult raamatute näol.


Klappides 2 lugu vahelduva eduga:

Johnny Cash - My Old Kentucky Home (ses mõttes, et Kentaki oli, on ja jääb koduks. Aga isegi Rolts vist kolis ära.. kes nüüd siis mu hoodi seinu kaunistab, ah?)

B.J. & Piakhan F. Akil - Queen City (linnalood lihtsalt ON minu teema ja see on eriti hea näide sellest)