Jumala ajukas on see, et seoses selle Michael Parki traagilise hukkumisega jagunevad inimesed kaheks - need, kellel on täiesti pohhui, et jälle mingi suva vend surma sai (a la another nigga dead) ja need, kelle jaoks on see ehk aasta kõige kurvem sündmus üldse.
Ehkki kõigil on õigus omale arvamusele, hämmastab mind inimeste pealiskaudsus kohati päris tõsiselt. Ma vist ei räägiks seda, kui ma poleks ise mitu aastat erinevatel rallidel AKP kohtunikuna töötanud ja kaardilugejatega suhelnud.
Park oli neist vaieldamatult lahedaim. Erinevalt teistest, kes kaarti üle andes alati sellise imala how you doin' ilme ette manasid, oli Park alati selline sõbralik ja tagasihoidlik. Ja kindlasti ka väga oluline lüli Eesti autospordis.
Minu siiras kaastunne kõikidele rallifännidele.
2 Comments:
kusjuures mina jagaks inimesed nii, et ühed on need, kes massipsühhoosis nutavad nädal aega et oi kui kahju....ja siis unustavad,
teised on need kes tunnevad tõsiselt kaastunnet.. lähedasemad on ikka kallimad kui mingid lambi ennud.
nii on alati, iga päev, koguaeg
ja kasu saab ainult SL Õhtuleht
ma õnneks pole 2 nädalat lehti lugenud.
Post a Comment
<< Home