Mad World

All around me are familiar faces
Worn out places
Worn out faces
Bright and early for the daily races
Going no where
Going no where
Their tears are filling up their glasses
No expression
No expression
Hide my head I wanna drown my sorrow
No tomorrow
No tomorrow
And I find it kind of funny
I find it kind of sad
The dreams in which I’m dying are the best I’ve ever had
I find it hard to tell you
I find it hard to take
When people run in circles its a very very
Mad world
Mad world

Gary Jules - Mad World (Donnie Darko OST, viimane lugu)

Nii teemasse lugu. Ja kirjeldamatult emotsioone täis.
Miks? Donnie Darko on nüüd juba täiesti obsessioniks muutunud. See film, see karakter, kogu see müstika ja arutelu tõe leidmiseks. Tõde, mida me võib-olla ei saagi teada. Lihtsalt üks parimaid filme.
Öösel vaatasime Manxi juures. Mitmendat korda juba. Veel vaatasime Requiem For a Dreami jälle, The Day After Tomorrow'd (hehee, üks peategelastest oli Jake Gyllenhaal, the very Donnie Darko himself). Jah, isegi filmidest võib obsession tekkida, rääkimata muusikast (viimasel ajal on DJ Shadow pidevalt teemaks olnud, noh).
Aga see mad world teema peab paika ka tegelt. Kaks päeva on vihma sadanud, Tallinnas ja mujal Eestis on meeletud üleujutused... määäd. Kuidas ma tööle küll täna jõuan? Nüüd on 2 öist vahetust järjest.. eelmine öö jäi niigi osaliselt sünna tõttu vahele, rääkimata sellest , et me Manxiga hakkasime kell 8 hommikul jooma :D Pärast seda, kui olime Cada ära saatnud. Ja uurisime seda DD müsteeriumit edasi, otsisime tõde, seletusi. Nüüd on veidi sitt olla.
Oeh. Tegelt on plaan selline, et võib-olla augustis isegi lindistame Beniga paar asja ära. Tõotab midagi huvitavat tulla.
Seniks aga...
Üritame eluga hakkama saada.

Ja parim quote DD-st :

I can do anything I can.
And so can you.